Ma ei oska joonistada

Selle postituse pealkirja kirjutasin juba eelmisel nädalal, kui lapsed olid reede õhtul magama läinud ning meil Ingmariga oli filmiõhtu. Mulle meeldib filmi vaadates kirjutada, aga seekord haaras film täiesti endasse ning selle postituse pealkirjast ma kaugemale ei jõudnudki….

Täna on kolmapäev, lapsed juba magavad….jätkan sealt, kus kirjutamine pooleli jäi 🙂

On huvitav, miks enamik inimesi arvab, et nad ei oska joonistada….no vähemalt tundub see eestlaste seas üsna levinud mõttekäik olema… ka mina olen nii arvanud ja nii arvavad ka minu pojad….

Gregoril oli koolitööna vaja midagi joonistada….oi, kus me võitlesime, et midagi paberile saaks! Ilmselgelt tunneb ta ennast jalgpalli platsil mugavamalt kui pliitatsit käes hoides! Vähemalt on ta tubli ja viitsib internetist abi otsida!

Nii lahe oli vaadata, kuidas isa pojaga koos joonistas ning kuidas poiss päriselt nautis joonistamist! See oli nii äge! Teda ei huvitanud, et ta lille lehele jooned valesti peale tegi või et mingi kriips polnud nii sirge või kõver, kui ta oleks võinud olla….ta lihtsalt nautis!

Tuleb vist sagedamini pliiats kätte võtta ja lapsi joonistama utsitada, sest tegelikult ju ainult harjutamine teeb meistriks! Ka Gregor nõustus sellega ja oli enda joonistatud linnu üle väga uhke!

Lisan siia Gregori joonistuse. Vaadake ja otsutage ise….

Kodus on mõnus

Kell on 17:58, olen terrassil, päike paistab, kuulan klappidest Eesti popumuusika klassikuid, joon late macchiato’t ning olen päriselt õnnelik. Kodus on mõnus!

Sellel aastal oleks aprill pidanud olema täis seiklusi nagu seda on olnud palju eelmised aprillikuud, kuid seekord läks teisiti ning täna õhtusööki tehes, mõtlen sellele, kui tore on ka lihtsalt kodus olla. Mulle tundub, et ka lapsed naudivad lihtsalt olemist. Mõned päevad tagasi avastasid nad näiteks taas oma pisikesed mudelautod ning eile, kui mina võtsin ette suurema põrandate küürimise, siis mängisid nemad mitu tundi lihtsalt autodega!

Vahva on ka see, et iga päev on aega kogu perel kõik koos vähemalt kaks korda päevas ühise laua ümber istuda ning vähemalt korra päevs käime kõik koos koeraga pikemal jalutuskäigul. Kõige toredam on aga see, et keegi ei pea kuhugile tormama! Lastel on küll aeg ajalt igav, aga siis ongi võimalus minna õue rattaga sõitma, õppida programmeerimist, mängida sulgpalli või lihtsalt teiste lastega õues midagi põnevat ette võtta.

Täna käisin jooksmas, Samuel sõitis rattaga. Käisime järve ääres kive vette loopimas- õnnestus isegi lutsu visata! Varsti on õnneks vesi piisavalt soe, et järve ujuma saaks…oi ma igatsen seda peale jooksmist meres ujumas käimist! Pean tunnistama, et see on üks asi, millest ma puudust tunnen! Küprosel sai isegi talvel meres käidud…

Aga hetkel meeldib mulle olla siin, kus ma olen, vaade lumistele tippudele, päike mõnusalt põske paitamas ja ikka kõlab klappidest Eesti popmuusika klassika ning nina püüab kinni mõnusad grillilõhnad…..

• 

Nädal koduõppel

Nii palju lapsi kui see nädal, ei ole vähemalt Euroopas küll kunagi koduõppel olnud! Suurepärane võimalus neile vanematele, kes on mõelnud juba varem lapsed jätta koduõppele, kuid pole julenud seda sammu siiski astuda. Suurepärane võimalus ka nendele vanematele, kes pole koduõppe vormile varem mõelnud, aga saavad seda siiski proovida….

Elu pakub meile ikka uusi väljakutseid!

No nii, esimene nädal koduõppest edukalt seljataga!!! Kõik osapooled on kenasti elus! Tegelikult ei ole olukord nii hull….pigem hullem :), see oli nüüd nali!

On olnud küll pingelisemaid momente, kuid tegelikult on äge koos lastega õppida!!! Olen õppinud palju, eriti just selle kohta, kui kannatamatu ma olla võin! Olen aru saanud, kui raske on kahe lapse vahel ennast jagada, et neile vaheldumisi seletada, mida nad tegema peavad. Õnneks vanem poeg saab asjadega ise hakkama ja minu ülesandeks jääb kahe noorema lapse õpetamine.

Alustasin selle postitusega siis, kui esimene nädal koduõppel läbi sai. Täna on 05. juuni ning Samuel ja Gregor lõpetasid teise nädala taas koolis käies.

Mõned minu tähelepanekud ja emotsioonid seoses koduõppega:

1. Esimene nädal oli kõige raskem nii mulle kui lastele kuna uut rutiini polnud, paljud asjad vajasid kõige pealt endale selgeks tegemist/ avastamist ja siis lastele tööülesannete kätte jagamist.

2. Peale minu ja laste õppisid ka õpetajad. Esimesest nädalast tehti kokkuvõte ning teisel nädalal oli kõiges vajalikus juba oluliselt lihtsam orienteeruda. Siinkohal suurimad tänud meie koolile ja õpetajatele!

3. Mulle meeldis koos lastega õppida, palju põnevat sai teada! Ja nagu ikka oli vaieldamatult minu lemmik tunniks matemaatika😀. Ah jaa, tegelikult meeldis mulle ka koos Samueli ja Gregoriga kehalise kasvatuse tunni harjutustest lühifilme teha.

4. Ausalt ma ei kujuta ette, kui sa oled töötav vanem, kes oli kodukontoris ning samal ajal pidi tegelema mitme lapse õpetamise, söögitegemise ja kõige muuga! Respect teile!!!

5. Evely- ära ole kärsitu, lapsed ei tee asju sama kiiresti kui sina! Seda tuletasin endale päevas mitu mitu korda meelde! Korralik enesekontrolli treening! Tuleb tunnistada, et alati ei olnud ma edukas, aga iga kord vähemalt proovisin anda endast parima.

6. Koduõpe andis hea ülevaate, mida ja kuidas lapsed koolis õpivad. Mida ootavad neilt õpetajad.

7. Mina sain kinnitust sellele, et Gregorile meeldib küll väga koolis käia, aga õppida meeldib talle individuaalselt. Samuel samas tahtis hästi palju asju iseseisvalt teha. Andre naudib kodus õppimist, tema alustab täismahus koolis käimist järgmisest nädalast. Andre ütleb, et kodus on hea rahulik keskenduda.

8. On kaks varianti, kas koduõpe või koolis käimine. Kaks nädalat käisid poisid mõned päevad koolis ja mõned päevad olid kodus õppimas. Minu arvates oli see kõige keerulisem kuna lapsed ei suuda nii kiiresti ümber orienteeruda ning kodused päevad kujunesid vähemalt meil üsna suureks ” kummi venitamiseks”.

9. Kui laps ütleb, et nii palju ei pea tegema, siis tasub aeg ajalt teda ikkagi rohkem tagant utsitada, sest see annab võimaluse talle endale olla edukas!