Selle postituse pealkirja kirjutasin juba eelmisel nädalal, kui lapsed olid reede õhtul magama läinud ning meil Ingmariga oli filmiõhtu. Mulle meeldib filmi vaadates kirjutada, aga seekord haaras film täiesti endasse ning selle postituse pealkirjast ma kaugemale ei jõudnudki….
Täna on kolmapäev, lapsed juba magavad….jätkan sealt, kus kirjutamine pooleli jäi 🙂
On huvitav, miks enamik inimesi arvab, et nad ei oska joonistada….no vähemalt tundub see eestlaste seas üsna levinud mõttekäik olema… ka mina olen nii arvanud ja nii arvavad ka minu pojad….
Gregoril oli koolitööna vaja midagi joonistada….oi, kus me võitlesime, et midagi paberile saaks! Ilmselgelt tunneb ta ennast jalgpalli platsil mugavamalt kui pliitatsit käes hoides! Vähemalt on ta tubli ja viitsib internetist abi otsida!
Nii lahe oli vaadata, kuidas isa pojaga koos joonistas ning kuidas poiss päriselt nautis joonistamist! See oli nii äge! Teda ei huvitanud, et ta lille lehele jooned valesti peale tegi või et mingi kriips polnud nii sirge või kõver, kui ta oleks võinud olla….ta lihtsalt nautis!
Tuleb vist sagedamini pliiats kätte võtta ja lapsi joonistama utsitada, sest tegelikult ju ainult harjutamine teeb meistriks! Ka Gregor nõustus sellega ja oli enda joonistatud linnu üle väga uhke!
Lisan siia Gregori joonistuse. Vaadake ja otsutage ise….
Teisel pool piiri 