Täna on laupäev ning oleme jõudnud oma rännakutega Muhumaale. Nädala alguses käisime Suurt Munamäge vallutamas ning Otepää seikluspargis. Lastele meeldis seikluspargis väga ning märkamatult möödus neli tundi. Suurimad tänud muidugi ka instruktuor Taivole, kes lastele näpunäiteid jagas ning vajadusel appi tõttas.
Muhumaale jõudsime seekord veidi suurema ringiga. Otsustasime, et külastame esiteks Haapsalut ja Hiiumaad. Mõnus on seigelda, kui pole seadnud endale kellaajalisi eesmärke. Lihtsalt voolad koos ajaga ja täpselt sellises rütmis nagu kogu matkasellide seltskond parasjagu soovib. Tundub, et mulle, Samuelile, Lennale ja Mammale sobib koos seiklemine. Meil oli koos väga vahva ja lõbus. I-le täpiks oli soe šokolaadifonüü Hiiumaal resto Kuuris ning ronimissein Hiiumaa elamuskeskuses, mis pakkus eelkõige pinget Samuelile ja Lennale.
Tegelikult jõudisme Muhumaale juba eile, õnneks. Tänaseks lubas ilmajaam tormi ja sellel korral torm taevasse ei jäänud 🙂
Kella 6 ajal hommikul otsustasin auto igaks juhuks suurte puude alt ära parkida, Imre suure bussi varju, et no oleks autol ikka kindel seljatagune 🙂 Meil on suvekodu ümbruses palju võimasid ja väärikaid puid, kuid kunagi ei tea, milline neist järgmisele tormile alla vannub.
Õnneks seekord olid puud tormist tugevamad, kuid mitte igal pool Muhus. Kell 11 läks elekter ära. See on ikka kummastav, kui palju tänapäeva majapidamisest on sõltuvuses elektrist. Õnneks oli meil kodus piisavalt vett, tegime pliidi alla tule ning peagi podises meil pliidil soe vesi ja ei möödunud palju aega kui tuba täitus meeldiva kohviaroomiga. Samuti saime kenasti hakkama ka lõunasöögi tegemisega.
Väljakutse sai esitatud pigem lastele, kes harjunud nutiseadmeid kasutama või halva ilmaga multikaid vaadata armastavad. Tegin Samuelile nalja ja ütlesin, et pane televiisor käima, vaatame multasid nind automaatselt võttis Samuel puldi. Siis hakkasime kõik koos naerma :). Jälle nalja nabani!
Eesti keel on ikka huvitav keel! No, kui sa välismaalasele nalja nabani otse tõlgid, siis ta vaatab sulle kindlasti ikka üsna imestava näoga otsa. Eks selliseid naljakaid ütlusi leidub igas keeles, mida guugles tõlkides vahva lugeda on 🙂
Tagasi tänase päeva juurde. Päev kujunes hoopis teistsuguseks ning kulges mõnusas rütmis.
Alustasime raamatute lugemisega. Siis tõi Mamma lagedale mitu kotitäit õhupalle, mida Samuel ja Lenna võidu täis puhusid. Minu ülesandeks jäi pallid kinni siduda. Meeskonnaöö toimis suurepäraselt.
Ah jaa, enne pallide puhumist jõudsid lapsed õues mulle puhumas käia, mis tuules kiiresti ja kõrgele lendasid. Tegevust jagus vähemalt pooleks tunniks kui mitte rohkem.
Veel jõudsime muna hoidmise teatevõistlust teha, lapsed palli loopida, mere ääres ühe ja külas teise jalutuskäigu teha, hoovis puuoski kokku riisuda ning lapsed ka batuudil hüpata. Päris omajagu külarahvast oli õue jalutama tulnud, sest eks kõik püüdsid igavust peletada.
Lõppkokkuvõttes oli päev päris tegus ja ega me elektrist suurt puudust ei tundnud.
Õhuks torm taandus ning kella poole kaheksaks õhtul tuli ka elekter tagasi.
Lõpp hea, kõik hea 🙂
Teisel pool piiri 